21. august

Sõit kestaks umbes 9 tundi. Olime rõõmsalt nõus. Nüüd tuli veel 5 tundi oodata. Läksime küsisime bensukast, kas saaks dušši alla. Rõõmsad poola onukesed olid nõus meid 5€ eest pesema laskma. Onuke kes meid pesemiskohani saatis juba teadis, kes me oleme ja kust tuleme ja mida me siin teeme. Üldse oli tal väga hea meel meie pärast ja arvas, et see on üks hulljulge ettevõtmine.
Ilmselt Arthur oli poolakatega lobisenud:).
Saime lõpuks pesta - milline mõnu!
Pärast pesu läksime istusime bensiinijaama ette lauataha ja keetsime omale kohvi ning ostsime poest saiakesi. Üldiselt oli tunne päris mõnus. 5 tundi on aga päris pikk aeg ja ühel hetkel muutusime väga uniseks. Poolärkvel olles tundus, et temperatuur on alla igasuguse arvestuse. Kohutavalt külm hakkas. Kuskil pool tunnikest lõdisesime, kui bensujaama onu tuli ja ütles, et läheksime burksiputkasse istuma - see on 24 h lahti. Seal oli tunduvalt mõnusam. Lugesime veel mõne lehekülje raamatut. Mina sain kuskil pool tunnikest magada, Ott oli ärkvel.
Kuskil 2.35 läksin vaatasin, ega meie rekkajuht liigutama ei ole hakanud - ei olnud. Ootasime veel 10 minutit ja siis ma läksin ja ajasin ta lihtsalt üles. Natuke unisena tegi ta omale kohvi ja pani meie asjad laoruumi. Väga huvitav oli see, et salongis oli 3 istumiskohta. Mina istusin Oti selja taga, näoga rekkajuhi poole. Minu ees oli veel väike laud, millele sain toetada, kui uni tuli.
Esimene 4 ja pool tundi möödus magades. 45 minutilise pausi ajal sõime oma viimased krossantid ära ja sirutasime jalgu. Väljas oli just valgeks läinud.
Peale pausi vahetasime istekohti. Nüüd mul enam und ei tulnud. Edasi oli kuskil 2-3 tundi sõitu.
Bialystokki jõudsime kuskil kella poole 12 paiku. Saime maha ühes Orleni bensukas, kus käisime hambaid pesemas.
Bensukas üritasime ka inimestega jutule saada aga kõik olid kohalikud. Otsustasime teeäärde hääletama minna (enam ei olnud kiirteid).
Sättisime end E67 juurde ja kuskil tunnikese saime passida, kui peatus Leedu rekkajuht, kes meid Kaunasesse oli nõus viima.
Saime alla tunni sõita, kui tal tuli teha 45 minutiline paus. Ta peatus päris mõistlikus kohas, kus saime korralikult kõhud täis süüa.
Leedukas oli väga sõbralik ja otsis walky-talkyga meile eesti kanaleid, paraku ta neid ei leidnud.
Veidi enne Kaunast tegi ta ühe peatuse, kus ta märkas eesti rekkat. Enn, kes roolis oli, polnud meist üldse vaimustuses ja nii sõitsime leedukaga edasi. Ta pakkis meid maha Kaunase väljasõidul Riia suunas. Ise pidi ta selleks veel jõhkra ringi tegema (ta oli teel Vilniusesse) aga tundus, et ta sõidutas meid hea meelega.
Teeservas, kus maha saime oli peale meie veel 15-20 hääletajat...
Kusjuures meie saime viimasena peale. AGA selleks kulus vaid 45 minutit!
Sel hetkel oli juba kodu meie jaoks väga lähedal ja meisterdasime omale rasvase EST sildi.
Üks väikekaubiku juht märkas seda ja võttis meid peale (kell oli siis juba 7 paiku õhtul). Tema oli teel PÄRNUSSE:)!
Onu veel mainis, et kui meil EST silti poleks olnud, siis poleks ta viitsinud meid peale võtta.
Onu pakkus, et võime kuulata audioraamatut "Mees, kes teadis ussisõnu". See oli päris lõbus.
Pärnusse jõudmiseks kulus 5 tundi ja kui kohale jõudsime oli kell juba öö.
Pärnus lasime ennast maha panna Tammsaare tänaval. Palju ei mõelnud kuhu ööbima minna. Kuna kell oli väga palju, siis kellelegi helistama ei hakanud (tuttavatele pärnukatele). Panime telgi Vahuri hoovi (ise ta veel sees ei ela) ja otsisime wc-d, et hambaid pesta. Leidsime mingi pubi.
Hambad pestud, läksime telki. Uni oli OI OI OI, kui magus! Enne magama minekut saatsin Vahurile sõnumi, et telgime tema hoovis.